Nyhetsbrev
Søk

Søket må inneholde minst 3 tegn.

Denne artikkelen er skrevet ut fra Handikapnytt.no. Der finner du mer spennende innhold som dette. Artikkelen er opphavsrettslig beskyttet og må ikke viderepubliseres uten avtale.

ČIELGA JIETNA: Piera Jovnna Somby geavaha iežas jiena sihke politihkárin ja musihkárin. Son doaivu ahte dutkan váikkuha dasa, ahte olbmot buorebut áddegohtet sámi kultuvrra. (Govvideaddji: Alf Ove Hansen)

Álbmot diagnosaid haga

Sámiin geain lea heajos doaibmannákca deaivvadit buorredillevuogádagain mii ii ádde sin. Ođđaáigái gullevaš dutkamat čuvgejit dakkár duohtadili man birra ollugat eai dáhtoše ságastit.

Av Ann-Mari Gregersen
Publisert 22.02.2018 11:03

KLIKK HER OM DU VIL LESE DENNE REPORTASJEN PÅ NORSK.

– Sámi servodagas olbmot eai hála dávddaid birra earáide go bearašlahtuide. Go sápmelaš váidala iežas leat illávejiid, de son dadjat lea lahka jámi. Jos mii eat eisege leat das ovtta mielas, de eat jietnat maidege. Nu kultuvrrat sáhttet šaddat vuostálagaid, go sámit deaivvadit veahkkevirggálaččaiguin, Piera Jovnna Somby dadjá. Dáin sámiin geain lea heajos doaibmannákca dát doaimmalaš 61-jahkásaš olmmoš lea hárve dannego son jitnosit hállá dán dili birra. Son lea hárjánan iežas jiena geavahit, sihke musihkárin ja politihkárin Ruoksat nammasaš bellodaga ovddas Romssa fylkkasuohkanis, mas son lea sadjásaš áirras skuvla- ja oahpahuslávdegottis.

Moai vudje suinna juovlamánu skábman Álttás Levdnjii, gos son galgá čuojahit eahkedis. Sutnje musihkka lea álo leamaš dehálaš ja lea doaibman doarjjan su garra bajásšaddama áiggi Kárášjogas. 

Várrái riegádii

– Mun várrái riegádin máŋga mánu ovdal áiggi, go ledje sullii 40 buolašceahki, ja mu dolvo vuolás márkanii heasttareagas, ja mun ledjen skuovvaskáhpus masa bidje mu goabbat beallái lieggačáhceboahtala. Ii giige dan jáhkkán, ahte ceavzzán. Mu čuohpadedje ja gipsejedje, ja maŋŋá veallájin olles jagi vanahandeattuiguin julggiin. Máŋga áigodaga ledjen Sophie Minde nammasaš buohcceviesu divššus Oslos. Ovddeš áiggiid galggai doaibmavádjet mánná dollojuvvot čihkosis albmohagas. Váilevaš doaibmannákca lei heahpat, ii ge dan birra galgan hállat dađe eambbo, Piera Jovnna Somby muitala.

Ollu lei sámi servodaga guottuin ja oaiviliin gitta. Bearaš lei beahtahaddan dainnago son ii lean falli ii ge sáhttán váldit badjelasas boazodoalu. Su unnit eambbo čiegadedje. 

– Muittán dattetge ahte duhkoradden eará mánáiguin ollu. Muđuid mun veahkehin njuovvat bohccojulggiin gápmasiid. Gápmasiin gorro maŋŋá goikkehiid, mat leat sámiid árbevirolaš juolgegárvvut.

Somby diehtá mii olggušteami dovdu lea, vaikko beassá leat veahá siskkobealde ge. Sus lea eallu ja sierra boazomearka, go lea boazodoallobearraša mánná, muhto ii sáhte goassege ieš bargat boazodoalus.

– Fárrejin Kárášjogas eret. Mun čađahin lohkamiid Vårli nammasaš joatkkaskuvllas, ja dasto vel čađahin alit ohppui válmmaštahtti eksámena Oslos ovdalgo máŋga jagi lohken sierranas fágaid Romssa universitehtas. Dan maŋŋá ásaiduvven Romssa fylkii.

Jávohisvuohta

Buozalmasaid dáfus lea ollu jávohisvuohta, muhto Somby sávvá nuppástusaid. Danne son searvvai dutkamii man gohčodedje «Dilli mas dat doaibmavádjet olbmot leat, geain lea sámi duogáš». Dat bođii áigái go Mánáid, nuoraid ja bearrašiid direktoráhtas (Bufdir) gávnnahedje ahte ieža dihtet dan birra menddo unnán.

Dán dutkama galggai «Arktisk senter for velferds- og funksjonshemmingsforskning (ASVF)» čađahit UiT Hársttágis, suodjedivššu ossodagas. 

– ASVF-ásahusa erenoamáš ovddasvástádus lea fállat Davvi-Norgga suodjedivššáriidda dakkár oahpu maid riikkaoassi dárbbaša. Ollu suodjedivššáriid bargu lea veahkehit olbmuid geat leat doaibmavádjegat, muhto divššáriid várás leat unnán oahppogirjjit ja oahppofálaldagat sámi kultuvrra birra, Line Melbøe muitala, gii lea prošeavtta nubbi njunušdutki.

UNNÁN RABASVUOHTA: ASVFa dutki Line Melbøe ii lean eisege vuordán ahte nu váttis lea dutkama várás gávdnat sámi informánttaid geain leat heajos doaibmannávccat.(Govvideaddji: Alf Ove Hansen)

Suhttan ja loavkašuvvan

Dutkiide lei váttis álgit. Norggas ii leat lohpi olbmuid registarastit čearddalašvuođa vuođul. Sámediggeválgga jienastuslisttut leat čiegus listtut. Jáhkku lea dattetge ahte Norggas leat sullii 40 000 sámi, ja buohkanassii 80 000 sámi go Ruoŧa, Suoma ja Ruošša sámit ge váldojuvvojit lohkui.

Dutkit dieđihedje sihke suohkaniidda ja mediaide ahte sin jurdda lei jearahaddat doaibmavádjet sámiid. 

– Mii ohcat olbmuid geat rabasmielaid gohčodit iežaset sápmelažžan. Máŋggas suhtte dattetge go mii válddiimet sidjiide oktavuođa. Sámit leat ovddeš áiggiid vásihan badjelgeahčči dutkamiid, main dutkit mihtidedje oaiveskálžžuid. Hávddiid ge leat dutkit gurren. Bures áddehahtti lea go sámit čájehit eahpeluohttámuša. Muhtun suohkanat main ollugat leat sámit, šiite muđuid ahte sis livčče ássit mat heivejit min dutkanfáddái. Dat ii eisege sáhte doallat deaivása, ja danne muhtun vástádusaid eat lean oppanassiige vuordán, Melbøe dadjá.

Čoavddusin min dutkamii šadde persovnnalaš oktavuođat olbmuide universitehtas geain lea sámi duogáš. Piera Jovnna Somby vástidii «jo» eahpádusa haga. Máŋga ášši son atná dehálažžan. Giella lea okta heađuštus dasa, go sámiin eai leat buorit vásáhusat deaivvadettiineaset veahkkevirggálaččaiguin. Lága mielde olbmo vuoigatvuohta lea oažžut veahki iežas gillii. Geavadis dilli ii leat nu álki. 

– Dulkka ii leat álo álki fidnet. Dan lean vásihan buohcceviesus sihke Romssa gávpogis ja Hámmarfeasttas. Vuordináigi ge sáhttá leat guhkki. Dat ge sáhttá leat hástalus, ahte dulka gii boahtá, dovdá dulkka dárbbašeaddji olbmo. Dalle divššohassii lea váttis rabasmielaid muitalit iežas váttisvuođaid.

Váibmogiella

Dutki Line Melbøe fuomášii ahte ollugat geat serve iskkadeapmái, namahedje giela ge.

– Máŋga doaibmannávccahis sámi máná eai beassan oahppat iežaset giela. Muhtun divššodeaddjit oaivvildedje ahte menddo lossat livččii oahppat sihke dárogiela ja sámegiela. Dárogiela oahppat dagahivččii ahte mánná gáidá iežas sámi birrasis, ja dárbu šattašii válljet jogo veahki oažžut doaibmavádjitvuhtii dahje oahppat eatnigiela. 

Buorre ovdáneapmi ge lea leamaš, go ovdamearkka dihtii fálaldagaid eatnigillii ja dulkonbálvalusaid ge lea odne álkit oažžut. Máŋggas muitaledje ahte skuvllain ge lea sápmelašvuohta eambbo vuhtii váldojuvvon go ovdal.

– Dat ge lea buorre, go dál lea doaimmas Sámi našuvnnalaš gealboguovddáš (SÁNAGS). Das olmmoš ii dárbbaš bealuštit iežas sápmelašvuođa, Line Melbøe muitala.

SÁNAG-kontuvra lea sihke davvi-, julev- ja lullisámi guovlluin, nugo Kárášjogas, Leavnnjas, Áiluovttas Divttasvuonas, Snoasas, Plassjes ja Oslos. Dain kontuvrrain sámi divššohasat ožžot gárrenmirkkuid vuostá veahki ja psykiatriijadivššu, ja kontuvrrat rávvejit almmolašvuođa, skuvllaid, bearrašiid ja oapmahaččaid.

DAN BIRRA II GALGGA HÁLLAT: Sámi kultuvrras olmmoš ii galgga vierrásiidda muitalit iežas váttisvuođaid. Jos nu dagat, de bijat eará olbmuid noađđin iežat váttisvuođaid, ja de vel stuorrudat daid go hálat daid birra, SÁNAGa bargi Marit Mildrid Utsi muitala. (Govvideaddji: Alf Ove Hansen)

Buohccedivššár Marit Mildrid Utsi deattuha maiddái ahte giella lea dehálaš.

– Sámegiela gohčodit váibmogiellan dannego dat guoská olbmo dovdduide. Dárogielat veahkkevirggálaš várra jearašii sápmelaččas: «Áddet go dárogiela?» Vástádus lea dávjá «jo», muhto dattetge sáhttá leat dárbu dulkka geavahit. Boarrásat olbmot eai dáhtoše čájehit ahte sii eai ádde, ja muhtumat gis leat vajáldahttán sániid. Olbmot geain lea heahti, beroškeahttá agis, sáhttet dahkaluddat ahte sii áddejit. 

Máŋga koda lea dárbu čoavdit: Ollugat geavahit metaforaid go hállet man nu birra mii sidjiide lea váttis, go dalle sáhttet garvvašit aiddo dan mii lea váddámus. Olmmoš galgá ieš birgehaddat nu bures go vejolaš. Sámegillii dat lea iešbirgen.

Jávohisvuođa kultuvra lea viiddis. Olmmoš ii galgga iktit iežas váttisvuođaid. Olmmoš dalle ii dušše bija iežas váttisvuođaid eará olbmuid noađđin, muhto stuorruda daid, go daid birra hállá. Danne lea ge ain ollu jávohuššan das mii guoská psykalaš dearvvasvuhtii, gárrenmirkkuid geavaheapmái, borasdávdii, demensii ja heajos doaibmannákcii. 

Beatles sámegillii

Piera Jovnna Somby lea musihka geažil šaddan dovddus namma. Biillas, jođidettiineamet Álttás Levdnjii, son biilastereos čuojaha munnuide iežas lávlagiin máŋga. Dain máŋga leat ráhkaduvvon erenoamážit NRK Sápmái. Eric Claptona ja Beatles gácci govččasšuoŋat gullojit skájaniin go mii rasttidit vári.

Maŋimus 15 jagi lea sus dovdon lađasleasmi mii dađistaga lea bahánan, nu ahte Somby ii šat sáhte čuojahit bássa ja gitára. Muhto lávlut ja rumbbostaddat son gal bures sáhttá. 

– Máŋggas sis geat mu givssidedje go orron internáhtas, háliidedje leat mu ustibat go mu namma beaggigođii. «Ojá nu», lean jurddašan, «dál dii gal boahtibehtet». Lean gal nagadan addit ándagassii, muhto ii han olmmoš gal vajáldahte. Dat lea diehttalas hábmen mu. 

Čabo čielggas dat gal ii lean, ahte son lávlugoahtá dahje sámástišgoahtá. Dalle go son guhká lei Oslos Sophies Minde nammasaš buohcceviesus, de doppe ii lean ii oktage sámegielalaš olmmoš. Ieš dušše dan muitá, ahte son ollu čirodii, ja sárggui bohccuid ja reagaid.

– Eahpitkeahttá almmolašvuođas leat ollu áššit buorránan, muhto ain leat ollugat guđet eai dieđe man stuorrát kulturerohusat leat, ja man dehálaš olbmui lea beassat hállat iežas giela, son deattuha.

Dan dadje ollu eará ge olbmot dutkiide. Mii álo bođii ovdan iskkadaddamis, lei dat mo sámit vásihedje standárdabálvalusat mat ledje heivehuvvon stuorraservodahkii. 

Doallat sápmelašvuođa čihkosis

– Unnán lea várrugas dovddolašvuohta kultuvrra hárrái, leažžá dal NAVa, skuvlla, doaktára dahje buohccesiidda birra sáhka. Kultuvrralaš máhtolašvuohta lea stuorra váili. Ollugat vuostáiváldojuvvojit duššefal iežaset heajos doaibmannávcca geažil. Go ovttalágan bálvalusat fállojuvvojit, de dat ii mearkkaš ahte dat leat olbmuide ovttaárvosaččat. Dan lea vejolaš gohčodit struktuvrralaš vealaheapmin. Máŋggas vásihit ahte fertejit válljet jogo sámegielalaš dahje dárogielalaš veahkkefálaldaga. Muhtun vánhenguoktái válljemuššan lei jogo hilgut veahki dahje fárret eret sámi kultuvrras, ja nu guođđit iežaska identitehta, Line Melbøe muitala.

Dutkit dan ge áice, ahte sápmelaš olbmui su gullevašvuođas lea juoga mii lea rašši ja dovdo bávččasin, ja dan láhkai stuorra hástalussan.

– Muhtumat eai dáhtoše nuppiid atnit sin sápmelažžan. Ja mo de veahkkevirggálaččat galggašedje áddet ja heivehit iežaset sámi kultuvrii, go muhtun veahkkedárbbašeaddjit oaivvildit ahte almmolašvuođas eai ádde sin, ja danne válljejit čiegadit iežaset sápmelašvuođa. Bahás geavlin bissu.

SÁNAGas Marit Mildrid Utsi sáhttá visot duođaštit maid Melbøe dadjá:

– Ollugat leat gillán vealaheami. Go sámegákti lea olbmos badjelis, de son beassá gullat unohisvuođaid ja hástalusa juoiggastit. Dakkár vásáhusat stuorraservodagas dagahit dan, ahte muhtumat illá dáhtoše čájehit iežaset sámi duogáža.

MUSIHKALAŠ JOHTTI: Lanja oažžu guossevissui Levnnjas. Musihkárin son lea hárjánan johtit miehtá Norgga, ja erenoamážit Finnmárkkus. (Govvideaddji: Alf Ove Hansen)

Vealahuvvon guovttegeardásaččat

Piera Jovnna Somby lea vásihan máŋggalágan vealahanvugiid.

– Norgalaš servodagas leat mu givssidan dannego lean sápmelaš. De leat iežan birrasii gullevaš olbmot mu soaibman rámbebuican ja cielahan mu eará ge hávvádahtti sániiguin. Mun láven čielgasit dieđihit sidjiide iežan oaivila. Gaskkohagaid dat lea munnje dattetge čuohcán, ja dalle olmmoš dovdá ge iežas heajutárvosažžan. 

Bearaš lea dakkár sátni mii álo gullo beroškeahttá mii sámi fáttáid dal leaš. SÁNAGa Marit Mildrid Utsi oaivvilda ahte ii oktage galgga unnášit dan nanusvuođa mii bearrašis sáhttá leat. Positiiva ášši dat ge sáhttá leat, go bearaš ieš dáhttu čoavdit áššiid. Dutkamis boahtá ovdan, ahte heajos doaibmannákca adnojuvvo lunddolaš oassin olbmuid iešvuođalágiid dáfus. 

– Máŋga buolvva barget vuođđoealáhusain hui lahkalagaid, ja álo lea leamaš lunddolaš doarjut iežas olbmuid. Dajahus lea: «Gal don nagadat». Guhtege olmmoš doaibmá iežas dásis, vaikko ii nagat buot. Eai leat beroštan das, makkár diagnosat olbmuin leat, muhto baicce das, maid sii geavatlaččat nagadit.

Somby oaidná ahte odne leat eanet vejolašvuođat go iežas bajásšaddama áiggi.

– Boazodoalus leat ollu hálddahusbarggut. Dál lea doaibmavádjet sámiide álkit doaibmat boazodoalus. Ain lea heahpat dorvvastit NAV-ásahussii, ja bearrašat háliidit baicce ieža birget.

Dutkan
  • MII: "Dilli mas dat doaibmavádjet olbmot leat, geain lea sámi duogáš"
  • GOAS: ASVF dan čađahii áigodagas 2014-2015.
  • MANNE: Mánáid, nuoraid ja bearrašiid direktoráhta dáhtui oažžut eanet dieđuid daid olbmuid birra oppalohkái geain leat heajos doaibmannávccat, ja erenoamážit sin birra Davviriikkain geain lea sámi duogáš. Davviriikkaid sámiin eatnašat orrot Norggas, namalassii 40.000 dievas logus mii lea 80.000. Nordens Velferdssenter lea hálddašan prošeavtta.
  • MO: Raportta vuođđun leat 31 beallemuddui hábmejuvvon jearahaddama sámiin geain leat heajos doaibmannávccat ja/dahje sin oahpmaččain dahje suodjeolbmuin. Jearahaddamii válljejuvvon olbmot ledje sihke mánát, nuorat, rávesolbmot ja boaresolbmot. Eatnašat sis orrot davvisámi, julevsámi ja lullisámi guovlluin.

Dárbu buoret máhttui

Go leat vuodján 162 kilomehtera, de leat ollen Levdnjii. Lávka, vázzinsoappit maidda leat darvvihuvvon Ruoksat-bellodaga mearkkat, ja plástaseahkka guddojuvvojit su latnjii. Eahkedis báikkálaš musihkka-searvi lágida eahpevirggálaš čuojaheami. Eará musihkárat eai leat vel boahtán, ja danne Somby bálle okto geahččaladdat lávddi.

– Lea go dus vuollegat stuollu? Dát lea menddo allat. Munnje lea buoremus čohkkát.

Teknihkár láhčá buoremus láhkai, ja gávdná koaffara ge, nu ahte álkit lea beassat lávdái. Somby lea duhtavaš ja návddaša Cola báras.

Dutkit ohppe ollu, ja dan ge ahte sihke sii ja almmolašvuohta dárbbašit oahppat hui olu eambbo.

– Muhtun olbmuin lea miellaguoddu dávddaide oarjemáilmmi dálkkodeami vuođul, ja earát fas állanit sámi álbmotdálkkodeapmái, diiddaide ja buorideapmái. Muhtumat eai goassege hála dávddaid birra, oppanassiige. Jurddašanvuogit molsašuddet báikkiid, buolvvaid ja sohkabeliid mielde. Veahkkevirggálaččat eai galgga jáhkkit ahte dušše okta sámi kultuvra lea, ja ahte doaibmavádjet sámiid dilli lea okta ja seammá. Sámiin ge eai leat seamma dárbbut vaikko sis lea ge ovttalágan diagnosa. Veahkkevirggálaš ferte dárkot juohkehačča ja su dárbbuid.

Line Melbøe doaivu ahte raportta bohtosiid lea vejolaš geavahit guovtti suorggis. Politihka suorggis son doaivu dat sáhttá váikkuhit láidestussan go almmolaš bálvalusat hábmejuvvojit. Standárdabálvalusat eai doaimma nu bures go livččii sávahahtti. 

– Fágaolbmuid oahpahus ferte buoriduvvot, ja suohkanat fertejit háhkat alcceseaset buoret máhtu. Suodjedivššáriid ođđa rápmaplánii galgá máhttu sápmelašvuođa birra šaddat sierra čuokkisin.

Leage diehtoáŋgir

Ollugat eai dieđe ahte SÁNAGas lea ollu máhtolašvuohta, mii ollá diiddaid, noidošeami, dálkodeami ja giela rájis gitta vealaheami ja jávohuššama rádjai. 

– Sámi kultuvra lea viehka earálágan go dáža kultuvra. Vaikko ieš it hála ge sámegiela dahje máhte olus kultuvrra birra, de galggat leat diehtoáŋgir. Jeara mis, go min bargu lea veahkehit, nu dadjá Marit Mildrid Utsi.

Porsanger Vertshus nammasaš olgobáikái olbmot boahtigohtet. Moatti diimmu geažis Piera Jovnna Somby galgá fas rámis mannat lávdái ja lávlut iežas eatnigillii. Son mielas loaiddastivččii lávdái sámegákti vel badjelis. Čielga sivva lea dasa, manne nu ii daga.

– Dainna šattašii menddo báhkka! De ba lean ge alccesan goaruhan veastta mii muittuha sámi kultuvrra. Mun lean rámis iežan vuolggabáikkiin. 

Somby lea dasa hui duhtavaš, go máŋga media leat válddahaddan dan iskkadeami bohtosiid masa son ieš ge searvvai. Sámi stuorrasuohkaniid ovddasteaddjit ledje maid boahtán bohtosiid ovdanbuktima dilálašvuhtii, ja iskkadeami fáddá lea ain guovdilis ášši. Su doaivu lea ahte dat buoridivččii olbmuid máhtu sámi kultuvrra birra.

– Álgoálbmogin mii leat geargan doarrumis oažžun dihtii vuoigatvuođaid eatnamiidda ja čáziide. Dattetge mii ain vásihit vealaheami go mii deaivvadit albmohagain. Dehálaš lea ahte servodat dohkkeha min vuoigatvuođa geavahit iežamet giela go mii dárbbašit veahki!

RÁMIS: Piera Jovnna Somby lea iežas sámi árbbi dihtii rámis, muhto sihke nuorran ja rávesolmmožin son lea dan geažil vásihan vealaheami, ja dat lea hábmen su olmmožin. (Govvideaddji: Alf Ove Hansen)


Norges Handikapforbund
Pressens Faglige Utvalg
Fagpressen

Hei. Takk for at du besøker Handikapnytt.no. Det er annonsene på siden som gjør det mulig å drive nettstedet. Derfor må du slå av adblock-funksjonen din for å få se innholdet. Takk for forståelsen og ha en fin leseopplevelse.